Kasutatud lühendid ja tingmärgid
Lühendid
adj adjektiiv kunst kujutav kunst
adv adverb kok kokandus
aiand aiandus kõnek kõnekeelne (sh. släng)
aj ajalugu, ajalooline lastek lastekeelne
anat anatoomia lgv lingvistika
arheol arheoloogia loog loogika
bibl bibliograafia luulek luulekeelne
bot botaanika maj majandus, majandusteadus
ehit ehitus mat matemaatika
el elekter, elektrotehnika med meditsiin
etn etnograafia mer merendus
filos filosoofia murd murdeline
folkl folkloor müt mütoloogia
fot fotograafia nalj naljatlev
füsiol füsioloogia poeet poeetiline
füüs füüsika pol poliitika
geogr geograafia psühh psühholoogia
halv halvustav põll põllumajandus
harv harvaesinev subst substantiiv
humor humoristlik sõj sõjandus
interj interjektsioon zool zooloogia
iroon irooniline tehn tehnika
jur jurisprudents v või
kants kantseleilik trük trükindus
(stampväljendid, van vananenud
eufeismid jms) vet veterinaaria
keem keemia vt vaata
kirikl kiriklik vulg vulgaarne
kirj kirjandus ülek ülekantud tähendus
Tingmärgid
-
( )
- ümarsulgudes on:
- selgitus sünonüümi
tähenduse kohta, mis ei pruugi hõlmata kõiki
kasutusjuhte,
- vorm, millega saab sünonüümselt
asendada eelnevat sõna, näit. parem (teine) käsi
-
[ ]
- nurksulgudes on täht, sõnaühendi või
sõna osa, mis võib ära jääda, ilma
et sisu muutuks, samuti mõned harjumuspärased või
selgitavad täiendid sünonüümirea liikme juurde
-
| |
- püstkriipsude vahel on sõna grammatiline vorm
-
< >
- noolsulgude vahel on sõna või sõnaühendi
rektsiooni osutav umbmäärane asesõna
-
' '
- ülakomade vahel on sõna või sõnaühendi
selgitus
-
,
- koma eraldab sünonüüme üksteisest
-
;
- semikoolon eraldab sõnaartikli osi
-
:
- koolonile järgnevad eelnevaga täpsustatud s"sunonüümid
Copyright © 1991,1995 Asta Õim, Eesti Keele
Instituut
Copyright © 1995 Institute of Baltic
Studies
12/4/95 MT